T. Heino:

EDUSKUNNAHOONE - Soome iseseisvuse monument
Fotod Iffland

Peasissekäik Eduskunna hoone peasissekäik.
Trapp ja sammastik on
hallikaspunasest graniidist.
 (The main entrance of
the Parliament building.
The stairs and the colonnade
are made of grayish red granite.)


Ajal, mil pomm pommi järele langeb Soome pealinnale, on eriti põhjust meenutada alatises purunemisohus viibivat kauneimat ja monumentaalseimat ehitist Helsingis: Soome parlamendi - eduskunna - hoonet. See stiilipuhas, roomaaegseid sammasehitisi meenutav hoone on mõeldud jäävaks Soome iseseisvuse monumendiks. Ehituskulud ei koorma maksude näol Soome rahva õlgu, kuna need on võetud riigi majapidamise puhaskasust.

Ei saa ka väita, et rahvaesindus ei oleks väärinud seda kulutust. Soome parlament jõudis läinud aastal auväärse vanaduseni, võides praegu vaadata 76-aastasele olemasolule. Kuuludes Rootsi riigi alla oli Soomel juba 1362. aastal õigus võtta osa Rootsi kuninga valimisest. Seisuste kogusse, mis 1435. a. tuli kokku Arborgas, saatis ka Soome oma esindajad. 16. sajandil said need istungid riigikogu nime ja Soome esindajad võtsid neist järjekindlalt osa. Maapäevad, poliitilised kogunemised provintsis, olid Soomes juba sajandite kestes olemas. 1616. a. võttis Helsingi maapäevast osa ka Rootsi kuningas. Tolleaegne Helsingi asus veel Vantaa jõe suudmel ja oli pisike linnake.
Istungite saal
Istungite saal, mida kaunistavad Väinö Aaltose kujud. Rahvasaadikute istmed on
kaetut sinirohelise nahaga. Põrandat katab pruun viltokivaip.
 (The session hall is decorated with sculptures by Väinö Aaltonen. The seats of the deputies are covered
in bluegreen leather. The floor is covered with brown felt carpet.)

1809. a. peeti riigipäeva pidulik koosolek Porvoo linnas. Sellel koosolekul andis keiser Aleksander I pühaliku tõotuse säilitada Soome eriõigusi. Pärast seda ei leitud 50 a. kestes põhjust riigipäeva kokkukutsumiseks enne kui Aleksander II 1863. a. selle kokku käsutas. Sellest alates tuli maapäev järjekindlalt iga aasta kokku - peale sõja-aastate 1915 ja 1916. Neljast seisusest koosnenud maapäev muudeti 1906. a. ühekojaliseks riigipäevaks - eduskunnaks. See asus üüriruumides, kuni 1925. a. otsustati asuda eduskunna maja ehitamisele. 1931. a. asus parlament uude majja. Eduskunna maja ehitamise küsimus kerkis konkreetsemal kujul päevakorrale juba 1908. a., millal väljakuulutatud kavandite võistlusel sai esimese auhinna kuulus Chicago ümberehitaja, Soome arhitekt Eliel Saarinen. Tema kava aga ei saanud kunagi teoks.

Soome iseseisvuse ajal kuulutati välja uusi võistlusi, milledele saadetud paljudest kavandeist valiti välja J. S. Siréni töö. Maja ehitamine kestis kavandi looja enda juhatusel kuus aastat. Lugematu arv insenere, arhitekte ja kunstnikke võttis osa selle Soome gigantseima ehitise loomisest. Helepunasest graniidist ehitatuna mõjub see palee tugevana ja võimsana nagu Soome kalju, millele see ehitatud. 14 umbes 17 meetri kõrgust sammast meenutavad ornamentikalt Korintose templite õrnust, kuigi graniit ei lase end nii hästi voolida kui marmor. Väliselt imponeeriv, valmistab eduskunna maja sisemiselt esimesel pilgul oma tagasihoidliku kargusega pettumuse. Ehitaja on lähtunud praktilistest seisukohtadest, mis asetavad Põhjamaade kliimas sootuks teisi tingimusi kui lõunas. Eesruumi seinad on kaetud tammepaneeliga, põrand on rohekast marmorist. Selle galerii mõlemas otsas asuvad kogu aeg automaatselt liikuvad lahtised tõstukid. Põrand siin eesruumis on Soome mosaiikist. Riigisaal moodustab huvitavaima ruumi kogu ehitises. Kuue meetri kõrgused pronksuksed viivad esinduslikku, galeriisarnasesse ruumi, kus valitsevaiks värvideks on roheline ja hall, kuna kollane ja helepruun helendavad paiguti elustavate momentidena. Riigisaali peen tagasihoidlikkus on sobivaks taustaks siin toimuvaile pidulikele vastuvõttudele.


Juhatuse saal Eduskunna juhatuse
saal. Põrand on
kaetud punaka vaibaga,
mööbel pähklipuust.
 (The Speakers' room.
The floor is covered
with a red carpet,
furniture are
made of walnut.)

Istungite saal on ümargune kuplisaal, 25-meetrilise läbimõõduga klaaskatus asub 17 m korgusel, värvideks on pruun, tumepruun, sinihall ja hall kuni helednima varjundini. Saali ehitamisel sooritati erilisi akustilisi uurinusi. Nende põhjal on saavutatud ainulaadne akustika Soomes: vaikseima häälega öeldud sõna kandub kõnepuldilt kaugeimasse nurka. Istungite saali kaunistavad kuulsa kujuri Väinö Aaltose viis alasti kuju, mille asetamine omal ajal tekitas ägedaid vaidlusi. Leiti nimelt, et alaati meeste ja naiste kujud ei sobi parlamendi serioossesse ümbrusse. Vabameelsemad pääsid siiski võidule ja väärtuslikud kunstiteosed kaunistavad mõjukalt koosolekute saali seinu.

Eduskunna maja sisaldab veel suure einelauaruumi, kus rahvaesindajad jõid alati soomlasele tingimata tarvilist kohvi, hulga ruume rühmadele ja esimehele, millede mööblid on valmistatud Soome lainelisest kasest. Alumisel korral asub saun - ilma selleta olnuks Soome rahva esindajate paleetaoline maja kujuteldamatu!
Läte: Nädal Pildis, nr. 1, 1940. 5. aastakäik. Tallinn, Tartu Mnt. 49

This article "The Parliament Building - A Monument of Finland's Independence" by T. Heino has been published in the Estonian magazine "Nädal Pildis" (Week in Pictures) in January, 1940.

English texts by Pauli Kruhse.

Tagasi/Back.